Murrang kompostimises
“Kui Kompostiljon kümme aastat tagasi alustas, oli tüüpiline kompostija aiapidaja, kes kogus aiajäätmeid mulla saamiseks. Tänased kompostijad on peamiselt kodus kokkajad, kes soovivad vähendada toidujäätmete hulka ja aidata kaasa keskkonnaolukorra parandamisele,” kirjeldab Ohvril. Tema sõnul on inimesed mõistnud, et kompostimine on suurepärane viis, kuidas sulgeda loodusring ja viia väärtuslikud toitained tagasi mulda.
Kompostimisele on hoogu andnud ka tõsisasi, et selle aasta algusest muutus biojäätmete eraldi kogumine kohustuslikuks. Siiski vajavad uued harjumused aega juurdumiseks, sest Prisma hiljutine kliendiuuringust selgub, et toidu- ja muud biojäätmed kogub vastavasse konteinerisse 64% vastajatest, 31% kompostib need enda aias ja 11% viskab ära koos olmejäätmetega. “Kuigi kompostimine on viimase kümne aasta jooksul teinud Eestis suure sammu edasi, siis on Kompostiljoni eesmärgiks, et ükski toidujääde ei satuks enam põletusse ega prügilasse,” selgitab Ohvril.
Kuidas kompostimisega alustada?
Eramajades või maapiirkondades võikski olla esimeseks valikuks biojäätmete koduaias kompostimine. Linnades ja alevikes elavatele inimestele on biojäätmete kogumiseks mugav lahendus konteiner, mida tühjendab graafiku alusel jäätmevedaja. See loomulikult ei tähenda, et kompostimist ei saaks edukalt teha ka korteriühistu. Vajalikud vahendid komposteerimiseks leiab tänapäeval ka jaekaubandusest, näiteks on Prismas valikus on nii 200-, 450-kui ka 900-liitriseid kompostreid.
“Kompostrite kõrge hind on olnud paljudele takistuseks, kuid omavalitsuste toetusel on see barjäär ületatud. Samuti on tekkinud turule mitmeid erinevaid kompostimise võimalusi, näiteks kompostimine vermikompotiussidega või elektriliste kompostritega,” märgib Ohvril. Ta lisab, et omavalitsuste ja kogukondade toetus on kriitilise tähtsusega. „Kompostrite jagamine ja koolituste korraldamine peaksid jätkuma ning laienema, et kompostimine muutuks tavapäraseks praktikaks.” Seega tasub oma kodukandi pakutavatel toetustel silm peal hoida.
Lihtsad tõed, mis tagavad kompostimisel edu
Kompostida võib pea kõiki tekkivaid biojäätmeid. On vaid üks peamine põhimõte, mida tuleb jälgida – ükski kompostimaterjal ei tohiks hakata domineerima.
Hoolimata sellest, et kompostimine on oma olemuselt lihtne protsess, vajavad paljud inimesed siiski juhendamist ja kinnitust, et nad teevad asju õigesti. „Sestap on juhtunud, et Kompostiljoni kompostimise baaskoolitustele tulevad lisaks algajatele ka kogenud kompostijad, kes soovivad omavahel kogemusi ja nippe jagada,” selgitab Ohvril. “Kompostimine on natuke nagu pannkookide tegemine – taina koostisosad on kõigil samad, kuid tulemused võivad olla erinevad. Igaühel on oma lähenemine, mis teeb nende komposti unikaalseks,” lisab ta.
